Virumaa MVst olin juba mitmeid aastaid mõelnud osa võtta. Kuulub ju Jäneda juba hea mitu aastat Lääne-Viru alla. Seega ametlikult ka nagu lääne-virukas. Eelnevatel aastatel oli alati mingi põhjus, miks mitte kohal olla.
Mercury kolmeliikmeline ekipaaz (Inx, Dan ja mina) startiski laupäeva hommikul Mõedaku poole.
Kohale saabudes ootas meid ees heas mõttes tüüpiline külavõistlus. Plats sama, mis eelmine aasta Aasta Ketzil. Oli mida meenutada :D. Stardieelsel soojendusel oli tunda väga töntsi jooksusammu. Seljataga oli raske nädal - rogain ja sellele otsa veel 4 päeva erinevaid jookse. Mitte ei kutsunud teede ja niidetud muru pealt võsa rammima. Korraldajad olid ka seekord otsese ütlemisega - keerutamata oli infos üleval: läbitavus väga halb. Kuigi see oli eelmise aasta Ketzistki väga eredalt meeles kui üldtuntud fakt.
Algus oligi - nagu mul tavaliselt, suhteliselt raske. Lõpupoole läks aga tõusvas joones. Raja läbimine nägi põhiliselt välja selline, et jooks mööda teid punktile võimalikult lähedale, siis korra metsa nõgeste ja vaarikate vahele ning kohe ruttu tee peale tagasi. Ja nii punktist punkti! Raja esimesed 12 punkti meenutasid pea 100% Ketzi ning mul tekkis õigustatult küsimus, kas rajameister mitte sama pole. Paar viga tuli ikka sisse. Kaks kolm halba teevalikut ja 10-11 etapil ei saanud tee hargnemisele pihta.
Kokkuvõtteks napikas kaotus esimesele ja seega 2. koht põhiklassis.
Täna oli aga jälle kesmisest veidi pikem - 25 km pikkune jooksuots Valgehobusemäele.
.jpg)
0 comments:
Postita kommentaar