esmaspäev, 31. mai 2010

Klubide Karikas 2010 teade - Pikakannu

Pühapäeval toimus KK põhiüritus-teade. Olukord enne teadet siis selline, et Võru oli püüdmatus kauguses. Ja kuna 2. ja 3. koha omanikud Ilves ja Kobras teates välja ei tulnud, siis Mercuryl oma kahe mansaga oli vaja saada kirja vähemalt ühe tiimi tulemus ja samas mitte jääda sellega viimaseks, et saavutada 2. koht. Suht turvaline eks?
Rääkides nüüd enda seisundist enne metsa minekut, siis oli see küll üsna zombilik. Arvestada tuli muidugi eilset minirogaini ja õhtust euroviisu maratoni koos kellegi sm. Ürdimeistri ja Jägermeistriga. Kõrvalpõikena: õhtul istus Pikakannul koos euroviisute ametlik zhürii, kes hindas ja ennustas parimaid ja halvimaid. Muide halvimate kategoorias figureeris miskipärast hilisem võitja.
Niisiis teade! 5- ja 3km raja jooksjad minu tiimist tegid soliidselt head sooritused ja ma sain metsa teisena u pool minutit liidrist Võrust maas. Minu kaheksane ring koosnes eelnevast viiesest ja kolmesest etapist. Nii et alguse 5 km oli juba enam-vähem teada, mis ees ootab - põllud (sh küntud põllud), keelualad, elektrikarjused, koridorid keelualas jms, ning mingisugune karjääri serv, mida keegi kätte ei saanud. Suht segane värk. Tegelikkuses nägi asi palju lihtsam välja. Seda muidugi kuni 6. punktini. Muidu joosta oli arvestades eelnevat seisundit ootamatult normaalne ja antud olukorras võis isegi kiirusega rahule jääda. Aga jah, kuuenda ja seitsmenda punkti vahel oli kaart oma esialgsed omadused hiljuti muutnud. Kellegi kuri käsi oli suure tüki tumerohelist tihnikut vahepeal maha saaginud ja see ei erinenud mitte palju kõrval olevast poollagedast raiesmikust. Tegelik rohelise ja lageda piir kulges seal, kus ma jooksin, st. alumise reljeefijoone juures. Mitte midagi aru ei saanud. Siin said neli Võru võistkonda mind paratamatult kätte, eesotsas kahe Sillaga. Muide enne seda olin tõusnud esimeseks. Koos liikusime siis edasi selle kurikuulsa karjääri serva poole. Ja muidugi mitte keegi seda kätte kohe ei saanud. Nagu ka gps näitab, õiges kohas see nüüd küll polnud. Edasi tuli kuni vaate KPni tuld anda, vastavalt nii kuidas keegi jõudis või tahtis. Timo Sild libises vaikselt eest ära, siis tulin mina u. 15 sekundit maas. Tagasi polnud tahtmist vaadata, et mis seal toimus. Peale vaatepunkti tegi Sild vea ja korra olin veel paar punkti esimene. Aga vahepealne kiirendus ei mõjunud just kõige tervislikumalt ning 16. ja 17.punktis läksid 3 Võru must mööda. Sai seal ka pisut puterdatud nende punnidega. Eelviimases nägin uuesti kolmanda koha jooksjat ja isegi võtsin lõpuga natuke lähemale aga kätte ei saanud. 4. koht ja mis peamine minu puhul - punktid ka kõik õiged. Teine meie mansa võttis lõpus natuke rahulikumalt ja kindlustas lõplikult auväärse 2. koha Klubide Karikal Mercuryle. Teate tulemused Selle aasta Eesti teine klubi on siin

Klubide Karikas 2010 tavarada - Pikakannu

Tänavune Klubide Karikas siirdus esmakordselt Lõuna -Eestisse. Ja igav ei hakanud. Esimesel päeval sai kohe peaaegu väikese rogainiga maha. Kilomeetreid tuli kokku 23,2 ettenähtud 11,8 asemel! Kuigi juba mitmendat nädalat on jooksus kestnud äärmine madalseis (ilmselt oli see kõige suurem mõõn Mägede neljapäevakul) tundsin lõppkokkuvõttes, et hakkab ehk paremaks minema. Vaadates nüüd teekonda kaardil, peab möönma, et ega ilma lähema selgituseta siit keegi suurt midagi aru ei saa, miks selline mõttetu edasi tagasi tuiamine kaardi ühest servast teise on toimunud. Kõigepealt stardist kuni punktini 13 leidis aset kaks eredamat seika. Esiteks 1. ja 2. KP vahel oleva nn. kraavi ületus. Tegelikkuses vaatas metsas kraavi asemel vastu lai sügava veega läbimatu soo- ala. Ja seal, kus oli näidatud ületuskoht oli paar mädanenud palki, mis ujusid vees. Kobamisi nende peale minnes vajusin lõpuks kuskil keskkohas koos palgiga peaaegu rinnuni vette ja põhja polnud kaugeltki veel tunda. Ja siis lõppes ka palk. Ettevaatlikult mustavas vees jalaga kobades leidsin ehku peale järgmise õõtsuva roika. Lõpuosas oli uus katsumus üsna lühikese jämeda ja libeda keerleva pakuga. Ning siis veel mõned head meetrid kõhuni mudases vees sumamist. Kogu protseduurile kulus peaaegu 3 minutit. Oleks vaid seda ette teadnud, oleks kohemaid 1. punktist suuna põhja, suurele teele võtnud ja ringi jooksnud. Teine, tunduvalt leebem (olin vist juba harjuda jõudnud) kobraste üleujutus tuli ette võtta 9. - 10. etapi keskosas, kus peale kontuuri serva oleks pidanud sooribal olevale teerajale kinni jooksma. Noh igatahes ma seda teerada kätte ei saanud ja selle asemel sain pooleldi ujudes pooleldi kõndides - samas iga hetk oodates, kas järgmise sammuga on vesi juba üle pea - kobraste kuhilpesani. Päästev saareke keset vett. Sealt teisele kaldale polnud enam palju. Jälle kulus siin lisaaega poolteist minutit. Ja siis kogu jooksu nael -14. punn! 100 meetrine etapike, mida oleks max joostud minutiga aga minul kulus selle punkti kätte saamisele 60 minutit! Muidugi ei teinud ma otseselt viga nii kaua aga kätte sain selle alles peale 10 kilomeetri läbimist! Ma isegi ei viitsi arvutada kui mitusada minutit kilomeetrile selle etapi aeg oli, aga igatahes absoluutne rekord Eesti tingimustes. Niisiis 13. punktist minema uhades leidsin ennast kohe punktikoha vahetus läheduses oleva kraavi käänakus. seal ennast paika pannes liikusin soo otsa poole aga ei midagi. Soo lõppes aga punkti polnud. Veel natuke võsas ringi kakerdades, saabus kohale kaasvõistleja Hiiumaalt. Koos seal mõttevabalt ringi tammudes avastasin ikka selle sama soo otsa lõpus paberteibi, millega rajameister oli punktikohti eelnevalt tähistanud. Pidin konstateerima fakti, et punkti polnud metsas. Kas jälle?! Pisut veel ringi ragistanud oma rahustuseks otsustasin selle punktiga siis asjad ühele poole saada. Jooks jätkus edasi. Kuigi oli kogu aeg kahtlus, kas ikka oli nii nagu arvasin. Ka hiidlane oli kuhugi kadunud ja ma ei teadnud, kas ta sai punkti kätte või mitte? Lõpuks enne 19. punkti, kui me uuesti kokku saime, selgus, et punkt oli olemas...! Löök allapoole vööd missugune! Muidugi jalutasin siis kohe enne 19. keskusesse tagasi. Kuid mahalugemist veel ei teinud ja aeg jooksis kogu aeg edasi. Keskuses sõimasin natuke rajameistrit nii moe pärast ja kurtsin oma rasket saatust. Jälle 5 lisaminutit. Kuid kuna oli ikkagi võistkonnale punkte vaja siis tuli tagasi minna. Loomulikult minu vaba tahe. Keegi ei sundinud. Ja katkestamine on nõrkadele. Kaardi teise serva mööda teid tagasi sörkimine oli nüri tegevus. Lõpuks uuesti 14. punkti jõudes ei saanud seda rampa ikka kohe kätte. Ja pole midagi imestada. Lõpuks avastan punkti suvalises kohas keset võsa. Sood polnud selle läheduses ollagi. Jah kuigi kaugus kraavist võis isegi õige olla, ei tohiks selliseid punktikohti - koht metsas - mingil juhul võistlustel kasutada. Edasi jätkus siis uuesti jooks kuni 19. KPni ja sealt edasi uudne lõik finishisse. Ainuke mure oli veel see, et kas punktid ikka veel metsas on või on hakatud neid juba ära korjama. Ja minu ennastohverdavad pingutused jooksevad ikka liiva. Aga ei. Kõik olid veel alles. Peab nentima, et enne Jukola teate viimast etappi oli hea trenn. tulemused
Jaa aga muidu oli kõik ok. Suhteliselt ilus mets ja huvitav rada ning ilus ilm.
Niiviisi tulid siis 4. koha punktid M 21 klassis SK Mercuryle. Esimese päeva järel oli üldjärjestus selline, et Võru ettearvatult pikalt ees, teisena järgnes OK Ilves ja Koprad olid kolmandad. SK Mercury tublil 4. positsioonil. Ja siit hea koht sekkuda pühapäeval peale teadet medalikolmikusse.

esmaspäev, 17. mai 2010

EMV lühirada ja teade - Kantsi


reede, 14. mai 2010

TON Keava mägedes


esmaspäev, 10. mai 2010

Aegviidu Libahunt


Nagu viimasel ajal rogainidel tavaks, toimub enamus asju spontaanselt ja ettearvamatult. Et ma sinna kohale lähen oli juba ammu selge. Aga see, et ma ka täiega jooksma pean hakkama oli küll täielik üllatus. Siinkohal peab nii öelda tänama Heitit, kes otsustas tagasi teha sügisese TA OK rogaini juhtumi, kus Dan talle samasuguse käki kokku keeras, kui minuga seal koos jooksma pidi. Niisiis seekord Salomonil liige puudu. Tõnu Lillelaid oli kohal aga Karli kuuldavasti haigestunud ja seega võistkond mittetäielik. Seekord siis oli Heiti kosjasobitajaks. Alguses natuke punnisin vastu, kuid lõpuks - nagu ikka, olin nõus. Mis see siis ära ei ole, eriti kui arvestada mu viimasel ajal olevat raudset tervist :) Muidugi kõik asjaolud rääkisid alguses ka selle vastu, et mingit supertulemust saavutada. Magamata öö, peaaegu olematu hommikusöök, kaasas ainult natuke tavalist vett. Hea seegi,et Mareti käest sain enne starti kaks energiabatooni, millest üks siiski hiljem alles jäi. Kõike eelnevat arvestades läksime lihtsalt rada läbima. Lisaülesanded olid teisejärgulised ja otsustasime,et kui nendega palju aega läheb, siis neid ei tee. Kiire pilk kaardile näitas seda, et sellises kohas kus ma juba korduvalt ja mõnes punktis lausa väga korduvalt viibinud olen pole. Esialgne planeering välistas vaid kahte punkti (59 ja 69) peotäis kaheseid otsustasime võtta jooksvalt, kui jõuab. Etteruttavalt öeldes täitsime plaani 100%.



Start algas siis ka seekord lisaülesandega. No iseenesest väga lihtne see kohanimede värk aga kui arvutamisega raskusi ei pruugi eelnev tarkus midagi maksta. Sain kokku 39 ja üllatus üllatus sellist varianti polnud - õnneks. Kiire kontroll numbrite liitmisel ja uus number 38 sobis. Lõpuks ometi panime täiega stardist minema punkti 26, millele järgnes kohe lisaülesande punkt 82 masti ronimisega. Nagu arvata oli siin tekkinud selleks ajaks kenake järjekord ja kerge südamega loobusime siin ootamisest. Peale järgmist 38 punkti me enam inimesi metsas ei näinud enne kui alles Harakajärve ääres. No jah kui välja arvata peakorraldajast fotograaf ;) ja kepikõndijate grupp koos koeraga. Kogu põhjapoolkera läbisime suhteliselt rutiinselt ja ilma eriliste vigadeta. Siiski KP 30 oleks võinud olla teises kohas, või vähemalt õige mäe otsas. Aga see vist kuulub juba rogainide kohustuslikku programmi, et mõnda punkti tuleb võtta kui üllatust. Ilus ilm ja mõnus maastik ja ootamatult ruttu olime juba ülemise tiiru ära teinud ja esialgsest graafikust parajalt ees. Mõttes tekkis korra ka kiusatus minna punkti 69 ujuma aga kahjuks või õnneks kadus see plaan kiiresti, sest juba järgmises lisaülesande punktis 84 sain ujuda nii et vähe ei olnud. Jah korraldajad ja fotograafid said kõvasti naerda, kui ma seal kohe alguses kummirõngaga ümber läksin. Ujumine on ju teada minu lemmikala :D Sinna see lisaülesanne jäigi ja tuli jalgadele valu anda, et pisut kangestunud jalgu liikuma ja soe tagasi sisse saada. Üks punkt vahel ja juba uus vesine lisaülesanne tulekul. Kanuu läks meil hästi peab ütlema ja õige punkt tuli suhteliselt kiirelt kätte. Ainult siin kanuus istudes tundsin jalas esimest korda kerget krambihoiatust . Edasi tuli seega joosta juba pisut ettevaatlikumalt ja äkilisi hüppeid ja koperdamisi vältides. Lõppkokkuvõttes krampi siiski ei tulnud. Paar punkti hiljem Pukimäel ei tekkinud mul ka erilist soovi olla köieharjutusel osaleja ja Tõnu oli vabatahtlikult kohe ronima minemas. Edasi pakuti vahelduseks ka natuke risusemat ja soisemat maastikku. Tekkis kohe selline tuttav kodune rogaini tunne, kui mudas ja tuulemurrus rassida ja kraave ületada eelnevate läbinud võistkondade ajutisi omaloomingulisi sildu kasutades. Nelijärvel võis kaardi lõplikult taskusse panna kuigi punkti 68 juures kaardil ma küll mingit lohku ei näinud, aimasin kuhu rajameister selle võis sokutada. Lõpuosa sai tehtud ka päris kiirelt nii, et võis aega parajaks teha finishi ümbruse kaheseid punkte korjates. Kuid ikka oli veel 15 minutit aega järgi ja mõlgutasime kas minna veel torni takkajärgi ronima aga tundus suhteliselt piiripealne asi olevat, et parem siiski mitte. Kui nüüd eelnevast jutust jäi mulje nagu oleks see rogain olnud nagu lust ja lillepidu, siis päris nii see ka just polnud.



Seekord sai joostud kokku 49.4 km. Polnud just kõige optimaalsem tee aga sai valitud võimalikult vähe kloaaki ja ebameeldivaid kohti. tulemuslik tulemus


Aegviiduga ei saa eriti alt minna, kui seal midagi rogainisarnast korraldada. Ükskõik siis mis formaadis ja ikka õnnestub. Nagu ka seekord. Olgugi et seda maastikku on mul sõna otses mõttes sadu kordi läbi käidud, joostud, suusatatud, rattaga sõidetud jne, oli ikka huvitav.

neljapäev, 6. mai 2010

Krillimäe TON

TMV lühirada, Apuparra

esmaspäev, 3. mai 2010

Ilves-3 Lindora