Aegviidu Libahunt

Nagu viimasel ajal rogainidel tavaks, toimub enamus asju spontaanselt ja ettearvamatult. Et ma sinna kohale lähen oli juba ammu selge. Aga see, et ma ka täiega jooksma pean hakkama oli küll täielik üllatus. Siinkohal peab nii öelda tänama Heitit, kes otsustas tagasi teha sügisese TA OK rogaini juhtumi, kus Dan talle samasuguse käki kokku keeras, kui minuga seal koos jooksma pidi. Niisiis seekord Salomonil liige puudu. Tõnu Lillelaid oli kohal aga Karli kuuldavasti haigestunud ja seega võistkond mittetäielik. Seekord siis oli Heiti kosjasobitajaks. Alguses natuke punnisin vastu, kuid lõpuks - nagu ikka, olin nõus. Mis see siis ära ei ole, eriti kui arvestada mu viimasel ajal olevat raudset tervist :) Muidugi kõik asjaolud rääkisid alguses ka selle vastu, et mingit supertulemust saavutada. Magamata öö, peaaegu olematu hommikusöök, kaasas ainult natuke tavalist vett. Hea seegi,et Mareti käest sain enne starti kaks energiabatooni, millest üks siiski hiljem alles jäi. Kõike eelnevat arvestades läksime lihtsalt rada läbima. Lisaülesanded olid teisejärgulised ja otsustasime,et kui nendega palju aega läheb, siis neid ei tee. Kiire pilk kaardile näitas seda, et sellises kohas kus ma juba korduvalt ja mõnes punktis lausa väga korduvalt viibinud olen pole. Esialgne planeering välistas vaid kahte punkti (59 ja 69) peotäis kaheseid otsustasime võtta jooksvalt, kui jõuab. Etteruttavalt öeldes täitsime plaani 100%.

Start algas siis ka seekord lisaülesandega. No iseenesest väga lihtne see kohanimede värk aga kui arvutamisega raskusi ei pruugi eelnev tarkus midagi maksta. Sain kokku 39 ja üllatus üllatus sellist varianti polnud - õnneks. Kiire kontroll numbrite liitmisel ja uus number 38 sobis. Lõpuks ometi panime täiega stardist minema punkti 26, millele järgnes kohe lisaülesande punkt 82 masti ronimisega. Nagu arvata oli siin tekkinud selleks ajaks kenake järjekord ja kerge südamega loobusime siin ootamisest. Peale järgmist 38 punkti me enam inimesi metsas ei näinud enne kui alles Harakajärve ääres. No jah kui välja arvata peakorraldajast fotograaf ;) ja kepikõndijate grupp koos koeraga. Kogu põhjapoolkera läbisime suhteliselt rutiinselt ja ilma eriliste vigadeta. Siiski KP 30 oleks võinud olla teises kohas, või vähemalt õige mäe otsas. Aga see vist kuulub juba rogainide kohustuslikku programmi, et mõnda punkti tuleb võtta kui üllatust. Ilus ilm ja mõnus maastik ja ootamatult ruttu olime juba ülemise tiiru ära teinud ja esialgsest graafikust parajalt ees. Mõttes tekkis korra ka kiusatus minna punkti 69 ujuma aga kahjuks või õnneks kadus see plaan kiiresti, sest juba järgmises lisaülesande punktis 84 sain ujuda nii et vähe ei olnud. Jah korraldajad ja fotograafid said kõvasti naerda, kui ma seal kohe alguses kummirõngaga ümber läksin. Ujumine on ju teada minu lemmikala :D Sinna see lisaülesanne jäigi ja tuli jalgadele valu anda, et pisut kangestunud jalgu liikuma ja soe tagasi sisse saada. Üks punkt vahel ja juba uus vesine lisaülesanne tulekul. Kanuu läks meil hästi peab ütlema ja õige punkt tuli suhteliselt kiirelt kätte. Ainult siin kanuus istudes tundsin jalas esimest korda kerget krambihoiatust . Edasi tuli seega joosta juba pisut ettevaatlikumalt ja äkilisi hüppeid ja koperdamisi vältides. Lõppkokkuvõttes krampi siiski ei tulnud. Paar punkti hiljem Pukimäel ei tekkinud mul ka erilist soovi olla köieharjutusel osaleja ja Tõnu oli vabatahtlikult kohe ronima minemas. Edasi pakuti vahelduseks ka natuke risusemat ja soisemat maastikku. Tekkis kohe selline tuttav kodune rogaini tunne, kui mudas ja tuulemurrus rassida ja kraave ületada eelnevate läbinud võistkondade ajutisi omaloomingulisi sildu kasutades. Nelijärvel võis kaardi lõplikult taskusse panna kuigi punkti 68 juures kaardil ma küll mingit lohku ei näinud, aimasin kuhu rajameister selle võis sokutada. Lõpuosa sai tehtud ka päris kiirelt nii, et võis aega parajaks teha finishi ümbruse kaheseid punkte korjates. Kuid ikka oli veel 15 minutit aega järgi ja mõlgutasime kas minna veel torni takkajärgi ronima aga tundus suhteliselt piiripealne asi olevat, et parem siiski mitte. Kui nüüd eelnevast jutust jäi mulje nagu oleks see rogain olnud nagu lust ja lillepidu, siis päris nii see ka just polnud.

Seekord sai joostud kokku 49.4 km. Polnud just kõige optimaalsem tee aga sai valitud võimalikult vähe kloaaki ja ebameeldivaid kohti. tulemuslik tulemus

Aegviiduga ei saa eriti alt minna, kui seal midagi rogainisarnast korraldada. Ükskõik siis mis formaadis ja ikka õnnestub. Nagu ka seekord. Olgugi et seda maastikku on mul sõna otses mõttes sadu kordi läbi käidud, joostud, suusatatud, rattaga sõidetud jne, oli ikka huvitav.